Kolm päeva täis muret, kurbust, stressi ja peavalu on mulle mõjunud nii, et mu rinnad lõpetasid piima tootmise. Olin plaaninud Miat vähemalt pooleaastaseks saamiseni rinnapiimaga varustada, aga nüüd on see kahjuks võimatu.
Ma tegelikult mõtlesin, et ma seda koledat teemat rohkem Internetis ei puuduta, aga nagunii hakatakse uurima, et kuidas siis nii juhtus, et piim järsku otsa sai, kui ma plaanisin tublilt pumbata nii kaua, kui võimalik.
Nagu meile tehtud ettekirjutused nõudsid, tuli meil hakata Miale lisatoitu andma alates nelja elukuu täitumisest. Kuna Mia operatsioon oli vaid mõni päev enne neljakuuseks saamist, siis lükkus see püreedega katsetamine muidugi natuke edasi.
Mia taastus nii ruttu, et tegelikult oleks seda lisatoidu proovimist saanud alustada isegi natuke varem, aga meie tegime sellega algust nüüd, neli päeva tagasi. Esimeseks köögiviljaks, mida proovida, valisime suvikõrvitsa. See tundub beebi seedimisele kõige süütum. Näiteks on kartulis palju tärklist, mis võib beebi seedesüsteemile esialgu raskevõitu mõjuda. Porgandis ja kaalikas on rohkem allergeene, las need jääda natuke hiljemaks, kui laps on juba lisatoidu seedimisega natuke harjuda jõudnud.
Niisiis, täna oli see päev, mil oli aeg Mia huuleõmblustest niidid eemaldada. Suundusime juba ei tea mitmendat korda Miaga Mustamäe haiglasse. Sõitsime liftiga üheteistkümnendale korrusele ja arutlesime muuseas, et kummale poole võis see ruum jääda, kuhu me minema pidime… Aga rohkemaks juurdlemiseks polnudki põhjust, sest õde ootas meid juba liftide juures. Suundusime kabinetti ja õde andis arstile telefonitsi teada, et beebi on kohal. Meil on siiani Mustamäe haiglaga kokkupuutumisel nii palju positiivseid kogemusi olnud. Suhtumine on iga kord olnud selline, nagu oleksime ammu oodatud kallid külalised 😀
Mairika kirjutab 