Natuke juttu lähitulevikust

Meil on viimasel ajal lihtsalt hullumeelselt palju tegemisi ja asjaajamisi olnud, mis on ka põhjuseks, miks ma siia kirjutama pole jõudnud. Käsil  on mitu suurt ja elumuutvat protsessi, aga nendel teemadel ma hetkel ei peatu.

Kogu selle virrvarri sees tuleb muidugi ka Mia tervisega seonduvate teemadega tegeleda. Vahepeal käisime kirurgi konsultatsioonil Mia taastumist üle vaatamas ja järgmise operatsiooniga seonduvat arutamas. Seekordsel operatsioonil saab Mia endale suulae. Kas kõik korraga või ainult osaliselt, selgub lõplikult ilmselt operatsiooni käigus. Plaanis on see järgmise kuu lõpus ja kõik ikka samamoodi, nagu eelmisel korral – haiglasse minna üks päev varem ja tuleb hoolitseda, et laps püsiks kahe nädala jooksul enne operatsiooni terve. Ivo palus omale töölt seoses operatsiooniga kolm vaba päeva, sest puhkust pole rohkem ette nähtud. Martini hoidmisel saab minu ema ka seekord meile abiks olla.

Eile käisime taas lastehaiglas erinevate spetsialistide visiitidel, kes hoiavad Mia arengul silma peal, et võimalikele kõrvalkalletele varakult jaole saada. Saime taas kinnitust, et Mia on täiesti terve ja tragi tüdruk. Tema suulõhed ei ole kaasa toonud ühtegi muud häiret arengus ega tervises. Isegi kõrvadega on siiani kõik korras olnud. Füsioterapeut kinnitas, et laps on füüsiliselt väga tubli ja võimekas ning andis taas näpunäiteid, kuidas veel saame ise arengule kaasa aidata.

Lastearst tundis natuke muret liiga kuiva naha üle, aga see probleem on meil kahjuks tervel perel, sest siinne kraanivesi, millega me oleme sunnitud end pesema, ei kannata kriitikat. Kuigi beebidele tavaliselt pole mingeid kreeme ega nahahooldustooteid vaja, siis seekord saime arstilt soovituse, et võiksime Miat ikkagi kreemitama hakata.

Logopeed uuris samuti Mia arengu kohta ja kiitis teda. Pidi väga terane, uudishimulik ja asjalik laps olema (sama mainis muide ka lastearst 😉 ). Uuris, kuidas meil söömisega läheb ja soovitas hakata harjutama tassist piimajoomist, sest pärast järgmist operatsiooni ei saa taastumisperioodil lutipudelit kasutada – võib värsked õmblused lahti tõmmata. Veel uuris logopeed, mis häälitsusi Mia teeb. Selle jälgimine on kõne arenemisel tähtis. Mulle endale tundub, et Mia teeb üldse väga vähe häält, kui võrdlen näiteks Martiniga samas vanuses.

Mis hääli ta siis teeb? Näiteks tühja kõhuga teeb mämm-mämm-mämm. See vist ongi ainuke nö mõtestatud häälitsus, millel mingi tähendus on. Ülejäänud on juhuslikud. Kui hommikuti enne meid üles ärkab, siis jutustab küll hoolega oma voodis – ikka ämm-ämm, emm-emm, ääääää, lätt-lätt-lätt… Logopeed arvas, et seda on praeguseks täitsa piisavalt. Hästi oluline pidi olema see, et laps suudab m-häälikut öelda. Soovitas veel, et õpetaksime ja näitaksime Miale ette, kuidas huulte ja keelega puristada, sest seda pole ta siiani kordagi teinud. See puristamine pidi aitama huulelihastel paremini areneda, mis Mia puhul on oluline, sest tal on ülahuule lihased ju kõik operatsiooni käigus oma kohtadele paigaldatud.

Huuleoperatsiooni arm on veel väga märgatav – punetab ja armkoe vallid on üsna suured. Logopeed soovitas veel ühe tuubi seda armigeeli osta, mida siiani kasutasime. Loodame, et aja jooksul läheb ikka paremaks see asi.

 

Võibolla räägin hiljem natuke lähemalt ühest suurest muutusest, mis meid ees ootab, aga praegu on selleks natuke vara veel.

Olge siis tublid ja hoidke meile pöialt 😉

Advertisements

Kas rinnapiima on võimalik uuesti tekitada?

Viimati kirjutasin ma pea kaks nädalat tagasi. Ma pole lihtsalt kuidagi suutnud end kirjutamise lainele viia 😦

Mõne arvates olen ma ehk juba liiga palju sellest rinnapiimast jahunud, aga minu jaoks on see hetkel lihtsalt igapäevane elu, milles me elame. Praegune postitus tuleb ainult ja ainult rinnapiimast, seega – kellele see teema vastumeelt on, ei pea edasi lugema 😉

Jätka lugemist

Miks piimavabrik pankrotti läks?

Kolm päeva täis muret, kurbust, stressi ja peavalu on mulle mõjunud nii, et mu rinnad lõpetasid piima tootmise. Olin plaaninud Miat vähemalt pooleaastaseks saamiseni rinnapiimaga varustada, aga nüüd on see kahjuks võimatu.

Ma tegelikult mõtlesin, et ma seda koledat teemat rohkem Internetis ei puuduta, aga nagunii hakatakse uurima, et kuidas siis nii juhtus, et piim järsku otsa sai, kui ma plaanisin tublilt pumbata nii kaua, kui võimalik.

Jätka lugemist

Esimene päristoit ja päris piinlik äpardus

Nagu meile tehtud ettekirjutused nõudsid, tuli meil hakata Miale lisatoitu andma alates nelja elukuu täitumisest. Kuna Mia operatsioon oli vaid mõni päev enne neljakuuseks saamist, siis lükkus see püreedega katsetamine muidugi natuke edasi.

Mia taastus nii ruttu, et tegelikult oleks seda lisatoidu proovimist saanud alustada isegi natuke varem, aga meie tegime sellega algust nüüd, neli päeva tagasi. Esimeseks köögiviljaks, mida proovida, valisime suvikõrvitsa. See tundub beebi seedimisele kõige süütum. Näiteks on kartulis palju tärklist, mis võib beebi seedesüsteemile esialgu raskevõitu mõjuda. Porgandis ja kaalikas on rohkem allergeene, las need jääda natuke hiljemaks, kui laps on juba lisatoidu seedimisega natuke harjuda jõudnud.

Jätka lugemist

Ma pean kirjutama

Niisiis, täna oli see päev, mil oli aeg Mia huuleõmblustest niidid eemaldada. Suundusime juba ei tea mitmendat korda Miaga Mustamäe haiglasse. Sõitsime liftiga üheteistkümnendale korrusele ja arutlesime muuseas, et kummale poole võis see ruum jääda, kuhu me minema pidime… Aga rohkemaks juurdlemiseks polnudki põhjust, sest õde ootas meid juba liftide juures. Suundusime kabinetti ja õde andis arstile telefonitsi teada, et beebi on kohal. Meil on siiani Mustamäe haiglaga kokkupuutumisel nii palju positiivseid kogemusi olnud. Suhtumine on iga kord olnud selline, nagu oleksime ammu oodatud kallid külalised 😀

Jätka lugemist

Kõige õudsam päev

Nagu plaanitud, viidi meie Miake hommikul kell 8 ära. Ivo oli selleks ajaks juba haiglasse jõudnud ja sai ka koos minuga Miale enne selle raske katsumuse algust musid ja paid teele kaasa panna.

 

Kui laps viiakse ära…

Ma olin arvanud, et lapse operatsioonile viimine ja seejärel ootamine on see kõige-kõige raskem aeg ja pärast seda saab ainult kergemaks minna. Selles osas eksisin ma küll rängalt. Jätka lugemist

Pakime kohvrit!

Me otsisime täna kohvri välja, sest kohe-kohe tuleb hakata haiglasse asju kaasa pakkima. Kohvri nimelt sellepärast, et täna pooleks päevaks Miaga maale minnes sain ma aru, et neid asju, mida igal ajahetkel hädasti vaja võib minna, on ikka päris palju.

Oh, seda nalja! Nimelt selgus, et ma olin Miaga pärast tema sündi koju jõudes unustanud pool kohvrist lahti pakkimata (Mia saab, muide, kohe-kohe juba neljakuuseks)!

Jätka lugemist