Joosepi esimene aasta ❤

Täna sai Joosep üheaastaseks! “Juhhuu!!!” meie pisikesele põnnile! ❤❤❤

Meil on olnud temaga suurepärane aasta. Ei salga, et raske, aga vaadates seda armsakest, siis need keerulisemad ajad lähevad meelest ära – nagu sünnituse puhul, et oli raske, aga last armastad nii, et raskused ununevad 😊

Kui Joosep sündis, tundsime meie end justkui puuga pähe saanuna. Me teadsime, et sündis laps, südames sündiski laps… Aga päriselt ei olnud meil veel last. Arutlesime lõõpides, et lähme ja toome ta ometi koju….

Aga ta polnud veel meie laps. Ja siis tuli nädalavahetus ja Jaanipäev, ja laps ootas, meie ootasime!

Viiendal päeval saime me teada, et ME SAIME LAPSE!

Joosep sündis meie südameis ja saab kasvada meie peres, ta on meie armas pisipoja!

Aasta on olnud keeruline – esimesed kuud kulusid bürokraatia nahka. Samas ei saanud sellel perioodil jätta tähelepanuta ka lapse tervisega seonduvat. Näiteks arstivisiidid koos selgitustega, kes see laps meile üldse on…

Joosep on olnud väga tubli sööja (mis on selle eripäraga sündinud lapse puhul suurepärane ja märkimisväärne), aga veel tublim oksendaja! Kaalukõveras on ta alumise normi juures, aga kõik arstid küsivad, kuidas ta üldse kaalus juurde saab võtta kui ta umbes 10-15 korda päevas oksendab?!

Huule-suulaelõhedega laps on justkui ilma korgita pudel. Kui pudel on täis, võib loksutades üle ääre minna. Kui pudel pikali panna, voolab kõik ise välja…

Peale suulae operatsiooni, mille Joosep sai paar kuud tagasi, on olukord tohutult paranenud. Aga umbes kaks korda päevas oksendab ta ikka veel meil kodus põrandaid täis – ilmselt vanast harjumusest ja ikka selleks, et emme puhata ei saaks, vaid aina koristada 😁

Aga oi, küll on alles armas pugeja – muudkui turnib sülle ja on lihtsalt üleni armas, uudishimulik ja tark üheaastane ❤

Meie ellu kuulub lugematul arvul operatsioone

Ma pole rääkinudki, kuidas Joosepi esimene operatsioon läks!

Aga nüüd, mil meil on lausa kahel lapsel korraga opid ootamas, räägin natuke ära ka, kuidas läks Joosepi esimene. Mia esimest (link) on paljud juba lugenud. Võibolla teist ka (link)

Joosepi huuleoperatsioon

Meil on tänu Miale ja temaga kogetule juba nii suur rahu sees, et ei muretsenudki Joosepi esimese opi ajal nii palju. Joosepile tehti huulelõhe operatsioon 4-kuuselt, nagu Mialegi. Seekord oli Ivo beebiga haiglas, mina olin suuremate lastega kodus.

Kuna Martin ja Mia on lasteaialapsed, siis muidugi olin ma haiglas nii kaua kui lasteaia kellaajad võimaldasid.

Joosep jäi koos Ivoga eelmisel õhtul pärast analüüside andmist haiglasse ja mina läksin teistele lasteaeda järgi. Hommikul viisin lapsed uuesti lasteaeda ja suundusin otse Tallinnasse, Lastehaiglasse. Oma kallite – abikaasa ja beebi juurde! Olin haiglas, kui Joosep viidi opile, toodi opilt, ärkas, naeratas, ja kuni ma pidin taas lasteaedadesse sõitma… Jah – Joosep naeratas meile kui ta ärkas pärast operatsiooni! Ja mul on nii hea meel, et sain selle kõige juures olla.

Mäletan, kui esimest korda Miaga opijärgselt kohtusime – mina olin nii hirmunud ja laps oli ka. Seekord oskasime olla julgemad ja ise rohkem vaimselt selleks olukorraks valmistunud. See tõesti tõi märkimisväärse erinevuse – laps oli ärgates väga rahulolev! Vaatas korraks otsa, naeratas ja uinus siis mõneks ajaks. Pärast sõi ilusti ja hiljem naeratas ka Birgitile – logopeedile, kes tema söömisvõimekust kontrollima tuli.

Huvitav, kas tõesti enda vaimne valmisolek peegeldub lapselt nii tugevalt tagasi?

Valuvaigisteid hiljem peaaegu ei vajanudki. Andsime haiglas neid, mis olid ette nähtud, aga kui järgmisel päeval koju läksime, oli meil täitsa tavaline laps – ei mingit nuttu, söömisraskusi ega muid hädasid. Opijärgset antibiootikumi muidugi andsime ja muid muresid polnudki 🙂

Milliseid operatsioone sellised lapsed veel vajavad?

Huule-suulaelõhedega lapsed saavad operatsioone veel mitmeid. Neid tehakse järk-järgult – nii, kuidas nende kasvamine võimaldab. Huuleopp tehakse umbes 3-4- kuuselt. Huuleoperatsiooni järel huul ise tõmbab suulage veidi koomale. Ehk siis seda suulaelõhet väiksemaks. Esimene suulae operatsioon tuleb umbes 4 kuud pärast huuleoppi. selle käigus ehitatakse olemasolevatest limaskestadest uus suulagi. Äärmistest kudedest võetakse materjali ja õmmeldakse keskele kokku. Vahepeal lapse kasvades tuleb vastavalt vajadusele suulae ja/või neelu (kõneaparaadi) korrigeerimine Luusiirdamine hambakaarde toimub umbes 7-8-aastaselt, kui hakkavad tulema jäävhambad ja varsti ka hambakaare laiendamine hamba- või lõuaklambritega.

Hiljem, vahetult enne täiskasvanuks saamist võivad tulla korrigeerimised, sest kasvades mõned koed ei anna järgi ja näiteks nina lameneb ja/või huul saab ebaloomuliku kuju.

Mia ja Joosepi järgmised operatsioonid

Meil oli mõte seekord korraldada nii, et mina ja Ivo saaksime oma lastega koos haiglas olla (tavapäraselt pole lubatud kaks lapsevanemat).

Mial on tarvis suulae aukude lappimist ja Joosepil lihtsalt suulage. Saimegi laste opiajad samale kuupäevale! – suurimad tänud meie kirurgile! Nii saab üks ühe lapsega haiglasse kirjutada ja teine teisega.

Kuna Martin on nagunii väga “vanaema laps”, siis temaga muret poleks – saaks need mõned päevad vanaema juures olla. mu emal on ka selline töö, et saab Martini vajadusel kaasa võtta.

Eriolukord

Saime uue opiaja järgmiseks kuuks. Me oleme loomulikult korralikult kodus püsinud ja isegi Martini vanaema juurde saatmine on suur samm, sest me pole siiani ühegi sõbra ega sugulasega kokku puutunud. Meile kõigile tehakse koroona kiirtest enne opile saamist. Seetõttu tuleb haiglasse minna päev varem ja edasi vastavasse osakonda pääseme siis, kui koroonatesti negatiivsed vastused on saabunud.

Tegelikult on nii tänuväärne, et sellises eriolukorras üldse nende operatsioonidega tegeletakse! 🙂

Kogemusnõustajaks!

Ma ühes postituses vihjasin, et asusin õppima, aga polegi siin veel avaldanud, mida täpsemalt. Nüüd võin selle saladuskatte loori kergitada 😀

Nimelt saab minust pärast kursuse edukat lõpetamist kogemusnõustaja ja asun nõustamistööd tegema Naerulindude MTÜ-s, olles esimeseks pidepunktiks, hingehoidjaks ja suunanäitajaks just nimelt sellistele lapsevanematele, kellel on sündimas või sündinud huule-suulaelõhedega lapsed.

Minu õppetöö juurde kuulub ka praktika ja ma olen nii-nii tänulik, et meie laste kirurg oli nõus olema mulle praktikajuhendajaks! Airi on näo-ja lõualuukirurg, kes on üks kahest kirurgist Eestis, kes selliste väärarengute opereerimisele on spetsialiseerunud.

Mul on ülihea meel, et meil on omavahel juba selline üsna sõbralik läbisaamine arenenud.

Ma loodan, et saan varsti jälle mahti natuke kirjutada. Tahan rääkida veel sellest, kuidas Joosep söömisega toime tuleb ja kui tubli ja armas ta üleüldse on 🙂

Olge tublid, püsige terved ja püsige kodus!

Minu kõhu korrigeerimine

Kui poleks ära lubanud, poleks ilmselt leidnud mahti ka täna kirjutamiseks. Nüüd peitsin ennast laste eest ära 😀

Ma nimelt ei suuda kirjutada kui ma mõtetega 100% selle juures pole. Kui keegi mõttelõnga korrakski katkestab, võib juhtuda, et ma kustutan kogu valminud teksti ära, et otsast pihta alustada. Vot selline kiiks on mul – seepärast ma üha harvemini kirjutangi, et kolme lapse ja segasummasuvilamaja kõrvalt on üsna keeruline täiesti segamatut aega leida, kus keegi näiteks pooleteise tunni jooksul mind isegi ei kõnetaks.

Diastaas?

Ma olen juba mitu aastat kandnud enamus ajast korsetti ja tugipesu, et mitte jätta oma väljanägemisega muljet, nagu ma oleks rase (ja lisaks mu eelmises postituses mainitud ebamugavused). See on nii kurb tegelikult, sest isegi korsetiga oli teinekord pärast toekamat einet vaatepilt üsna nukker.

Teadsin, et diastaasist saab kergematel juhtudel jagu ka õigete harjutustega vastavatele lihasgruppidele, kuid minule need ei toiminud.

Jätka lugemist