Minu kõhu korrigeerimine

Kui poleks ära lubanud, poleks ilmselt leidnud mahti ka täna kirjutamiseks. Nüüd peitsin ennast laste eest ära 😀

Ma nimelt ei suuda kirjutada kui ma mõtetega 100% selle juures pole. Kui keegi mõttelõnga korrakski katkestab, võib juhtuda, et ma kustutan kogu valminud teksti ära, et otsast pihta alustada. Vot selline kiiks on mul – seepärast ma üha harvemini kirjutangi, et kolme lapse ja segasummasuvilamaja kõrvalt on üsna keeruline täiesti segamatut aega leida, kus keegi näiteks pooleteise tunni jooksul mind isegi ei kõnetaks.

Diastaas?

Ma olen juba mitu aastat kandnud enamus ajast korsetti ja tugipesu, et mitte jätta oma väljanägemisega muljet, nagu ma oleks rase (ja lisaks mu eelmises postituses mainitud ebamugavused). See on nii kurb tegelikult, sest isegi korsetiga oli teinekord pärast toekamat einet vaatepilt üsna nukker.

Teadsin, et diastaasist saab kergematel juhtudel jagu ka õigete harjutustega vastavatele lihasgruppidele, kuid minule need ei toiminud.

Jätka lugemist

Peaaegu oleks nakatunud :D

Ma arvasin, et vaikin selle teema maha, aga kuna päris paljud on soovinud, et ikkagi kirjutaksin, siis surun oma häbi ja tagasihoidlikkuse alla.

Ma plaanisin seda täielikus saladuses hoida, aga juhtus nii, et sattusin koroonaviiruse epitsentrisse…

Jätka lugemist

Uus ja vana

Meil tulid majaga kaasa need vanad toolid. Hirmsasti kulunud, istumisalune riie vana ja võidunud välimusega, lisaks veel logisevad, kriuksuvad ja istumisplaadi all olevad vedrud nii välja veninud, et istud, nagu mingi ebamäärase ujuva künka otsas.

Jätka lugemist

Meie pere traditsioon – elus jõulupuu

Nii paljudel on kuusk juba detsembri alguses tuppa toodud ja ära ehitud. Aastaid tagasi tundus see mulle imelik, sest minu lapsepõlvekodus on jõulupuu tuppa toomine ja ehtimine kuulunud traditsioonilise jõululaupäeva tähistamise juurde, aga nüüdseks olen ammu leppinud arusaamaga, et jõule tähistataksegi erinevates peredes niivõrd erinevalt.

Minu lapsepõlves oli Jõululaupäev alati väga eriline päev. Hommikust saati oli hinges pidulik tunne. Ema hakkas juba ennelõunast toitusid ette valmistama – kartulisalat, kotletid, praeliha, verivorstid (mõnikord tehti lausa algusest lõpuni ise, mis tähendas ka sea veristamist Jätka lugemist

Püksata kodust välja

Täna hommikul end riietades mõtlesin, et panen seekord sukad pükste alla, siis tiba soojem õues autot puhastada. Piilusin aknast ja nägin, et auto oli üsna mõnusa jääkihi all.

Siis rahmeldasin veel lastega ja avastasin, et autouksed peale juhiukse kõik kinni külmunud. Ei aidanud ka seestpoolt väljapoole lükkamine. Kinni mis kinni.

Jätka lugemist

Tööd otsimata tööle ja Mia soov täitub – tema saab lasteaeda

Mäletate, ma plaanisin Miaga pärast vanemahüvitise lõppu vähemalt aasta veel kodune olla ja vaadata seni hästi rahulikult kohalikul tööturul ringi…

Mõlgutasin tegelikult mõtteid, et ehk lähen isegi oma senisesse töökohta tagasi, kui lapsehoolduspuhkus lõpeb. Pisut kauge küll käia, aga ikkagi väga pikaaegne ja stabiilne töökoht mul. Kahju loobuda. Ühesõnaga – ma ei teadnud veel päris täpselt, mida ma aasta pärast otsustan.

Juhtus aga nii, et saatus korraldas ise mu elu nii ootamatult ringi, et paar nädalat tagasi poleks ise ka uskunud… Ma ei otsinud veel tööd. Ei olnud isegi huvi pärast töökuulutusi sirvinud. Töö tuli ise. Midagi sellist, mida ei osanud oodata.

Jätka lugemist