Esimene päristoit ja päris piinlik äpardus

Nagu meile tehtud ettekirjutused nõudsid, tuli meil hakata Miale lisatoitu andma alates nelja elukuu täitumisest. Kuna Mia operatsioon oli vaid mõni päev enne neljakuuseks saamist, siis lükkus see püreedega katsetamine muidugi natuke edasi.

Mia taastus nii ruttu, et tegelikult oleks seda lisatoidu proovimist saanud alustada isegi natuke varem, aga meie tegime sellega algust nüüd, neli päeva tagasi. Esimeseks köögiviljaks, mida proovida, valisime suvikõrvitsa. See tundub beebi seedimisele kõige süütum. Näiteks on kartulis palju tärklist, mis võib beebi seedesüsteemile esialgu raskevõitu mõjuda. Porgandis ja kaalikas on rohkem allergeene, las need jääda natuke hiljemaks, kui laps on juba lisatoidu seedimisega natuke harjuda jõudnud.

Jätka lugemist

Ma pean kirjutama

Niisiis, täna oli see päev, mil oli aeg Mia huuleõmblustest niidid eemaldada. Suundusime juba ei tea mitmendat korda Miaga Mustamäe haiglasse. Sõitsime liftiga üheteistkümnendale korrusele ja arutlesime muuseas, et kummale poole võis see ruum jääda, kuhu me minema pidime… Aga rohkemaks juurdlemiseks polnudki põhjust, sest õde ootas meid juba liftide juures. Suundusime kabinetti ja õde andis arstile telefonitsi teada, et beebi on kohal. Meil on siiani Mustamäe haiglaga kokkupuutumisel nii palju positiivseid kogemusi olnud. Suhtumine on iga kord olnud selline, nagu oleksime ammu oodatud kallid külalised 😀

Jätka lugemist

Kõige õudsam päev

Nagu plaanitud, viidi meie Miake hommikul kell 8 ära. Ivo oli selleks ajaks juba haiglasse jõudnud ja sai ka koos minuga Miale enne selle raske katsumuse algust musid ja paid teele kaasa panna.

 

Kui laps viiakse ära…

Ma olin arvanud, et lapse operatsioonile viimine ja seejärel ootamine on see kõige-kõige raskem aeg ja pärast seda saab ainult kergemaks minna. Selles osas eksisin ma küll rängalt. Jätka lugemist

Pakime kohvrit!

Me otsisime täna kohvri välja, sest kohe-kohe tuleb hakata haiglasse asju kaasa pakkima. Kohvri nimelt sellepärast, et täna pooleks päevaks Miaga maale minnes sain ma aru, et neid asju, mida igal ajahetkel hädasti vaja võib minna, on ikka päris palju.

Oh, seda nalja! Nimelt selgus, et ma olin Miaga pärast tema sündi koju jõudes unustanud pool kohvrist lahti pakkimata (Mia saab, muide, kohe-kohe juba neljakuuseks)!

Jätka lugemist

Meil on suus augud!

Eile tegin ma ühe kummalise avastuse. Kui Martin mu süles istus ja millegi peale laginal suu pärani naerma hakkas, märkasin, et ta suunurga siseküljel on pisike auk. Hakkasin lähemalt uurima ja selgus, et samasugune väike auk on ka teises suunurgas täpselt sama koha peal. Ma polnud midagi sellist kunagi varem näinud ega sellest midagi kuulnud.

Jätka lugemist