Kuidas see söömine käib, kui suulage ei ole?

Oma uute huultega oskab Mia juba natuke hakkama saada – näiteks suudab ta ise lutti suus hoida. Lutti armastab ta muide väga, juba algusest peale, sest ta on ju imik. Ja imikud armastavad imeda. Tavaliselt oma ema rinda, aga kuna see ei tule sellise suuga kohe kuidagi välja, siis on seni asendanud imemisvajadust tavaline lutt. Nüüd hoiab Mia seda ise, varem pidime me lihtsalt terve perega kordamööda seda tema jaoks kinni hoidma, vastasel juhul käivitati hädapasun.

Aga suulae opp ootab meid veel ees. Mial puudub praegu suu- ja ninaõõne vaheline „sein“. Seal, kus meil on suulagi, läheb temal edasi tühi koobas ja selle „koopa“ laes on kaks suhteliselt kitsast „kraavi“ – need on ninakanalid. Meil, teistel inimestel, ongi need ninakanalid kaks eraldiseisvat lõõri, mille kaudu liigub õhk hingetorusse, aga Mia jaoks on need kõik üks ja ainus suu- ja ninaõõs.

See aga ei takista tal tegemast asju, mille puhul enamus inimeste jaoks on suulagi määrava tähtsusega

Jätka lugemist

Advertisements

Natuke juttu lähitulevikust

Meil on viimasel ajal lihtsalt hullumeelselt palju tegemisi ja asjaajamisi olnud, mis on ka põhjuseks, miks ma siia kirjutama pole jõudnud. Käsil  on mitu suurt ja elumuutvat protsessi, aga nendel teemadel ma hetkel ei peatu.

Kogu selle virrvarri sees tuleb muidugi ka Mia tervisega seonduvate teemadega tegeleda. Vahepeal käisime kirurgi konsultatsioonil Mia taastumist üle vaatamas ja järgmise operatsiooniga seonduvat arutamas. Seekordsel operatsioonil saab Mia endale suulae. Kas kõik korraga või ainult osaliselt, selgub lõplikult Jätka lugemist