Pisarateni liigutatud – MINUL käisid päkapikud!

Täna hommikul helises mu telefon. Helistajaks oli kuller, kes uuris, kas ma olen ikka kodus, sest temal on mulle pakk tuua. Olin hämmingus, sest ma pole ju midagi tellinud. Kui pakk kohale jõudis, kartsin esialgu seda avades, et äkki ikka oli mingi eksitus. Võib-olla on see kellegi teise pakk? Samas, miks peaks? Kulleril oli ju minu telefoninumber ja aadress ning nime kontrollis ka üle. Ja paki sisse valitud asjad olid just sellised, mille lihtsalt pidi valima keegi, kes mind tunneb ja teab, mis mulle rõõmu valmistab.

Jätka lugemist

Advertisements

Mis juhtus pärast operatsiooni?

Kui Mia pärast viimast operatsiooni meile tagasi toodi, siis oli tema hea tuju ja söögiisu meile suureks üllatuseks. Ja muidugi, nagu ma viimati kirjutasin ja eeldasin, saime juba järgmisel päeval haiglast välja.

See imeline paranemine jätkus veel koduski. Mia ei näidanud välja mingit märki valust ega ebamugavusest. Pigem tundus, et tal oli kohe hästi mugav toitu sisse lahmida, sest enam ei kippunud see ju ninakanalitesse minema. Hommikupuder maitses paremini kui iial varem.

Me Ivoga mõlemad märkasime, et Mial nii vaimne kui füüsiline areng tegid pärast operatsiooni väga järsu tõusu.

Jätka lugemist

Mia sai suulae!

Paljud on kindlasti lugenud seda postitust, kus kirjutasin Mia esimesest operatsioonist. Tol korral oli operatsioonijärgne aeg väga väga raske. Laps ainult karjus, magas vaid siis, kui sai valuvaigisteid, ja ei söönud mitte midagi. Juba siis hoiatas kirurg, et suulae operatsioon on lastele palju traumeerivam, mistõttu ma kartsin väga tänast päeva.

Jätka lugemist

Uues kodus karantiinis

Maja tehinguga saime ühele poole nii ideaalsel ajal – Mial on tulemas operatsioon, mistõttu pidime Martinit ka lasteaiast ja muudest kollektiividest eemal hoidma, et sealt ei saaks mõni kuri bakter või viirus suurema lapsega koju kaasa tulla, väiksemat last kimbutama. Ma juba mõnda aega lootsin, et saame selleks ajaks juba maale tulla.

Linnas on Martinil kodus igav – ta on 3-aastane, kellel on mürgeldamiseks päris palju energiat. Tahaks muudkui valju häälega laulda, ringi joosta, diivanilt kaugushüppeid harrastada… 😀

Jätka lugemist

Kuidas see söömine käib, kui suulage ei ole?

Oma uute huultega oskab Mia juba natuke hakkama saada – näiteks suudab ta ise lutti suus hoida. Lutti armastab ta muide väga, juba algusest peale, sest ta on ju imik. Ja imikud armastavad imeda. Tavaliselt oma ema rinda, aga kuna see ei tule sellise suuga kohe kuidagi välja, siis on seni asendanud imemisvajadust tavaline lutt. Nüüd hoiab Mia seda ise, varem pidime me lihtsalt terve perega kordamööda seda tema jaoks kinni hoidma, vastasel juhul käivitati hädapasun.

Aga suulae opp ootab meid veel ees. Mial puudub praegu suu- ja ninaõõne vaheline „sein“. Seal, kus meil on suulagi, läheb temal edasi tühi koobas ja selle „koopa“ laes on kaks suhteliselt kitsast „kraavi“ – need on ninakanalid. Meil, teistel inimestel, ongi need ninakanalid kaks eraldiseisvat lõõri, mille kaudu liigub õhk hingetorusse, aga Mia jaoks on need kõik üks ja ainus suu- ja ninaõõs.

See aga ei takista tal tegemast asju, mille puhul enamus inimeste jaoks on suulagi määrava tähtsusega

Jätka lugemist

Natuke juttu lähitulevikust

Meil on viimasel ajal lihtsalt hullumeelselt palju tegemisi ja asjaajamisi olnud, mis on ka põhjuseks, miks ma siia kirjutama pole jõudnud. Käsil  on mitu suurt ja elumuutvat protsessi, aga nendel teemadel ma hetkel ei peatu.

Kogu selle virrvarri sees tuleb muidugi ka Mia tervisega seonduvate teemadega tegeleda. Vahepeal käisime kirurgi konsultatsioonil Mia taastumist üle vaatamas ja järgmise operatsiooniga seonduvat arutamas. Seekordsel operatsioonil saab Mia endale suulae. Kas kõik korraga või ainult osaliselt, selgub lõplikult Jätka lugemist

Kas rinnapiima on võimalik uuesti tekitada?

Viimati kirjutasin ma pea kaks nädalat tagasi. Ma pole lihtsalt kuidagi suutnud end kirjutamise lainele viia 😦

Mõne arvates olen ma ehk juba liiga palju sellest rinnapiimast jahunud, aga minu jaoks on see hetkel lihtsalt igapäevane elu, milles me elame. Praegune postitus tuleb ainult ja ainult rinnapiimast, seega – kellele see teema vastumeelt on, ei pea edasi lugema 😉

Jätka lugemist

Miks piimavabrik pankrotti läks?

Kolm päeva täis muret, kurbust, stressi ja peavalu on mulle mõjunud nii, et mu rinnad lõpetasid piima tootmise. Olin plaaninud Miat vähemalt pooleaastaseks saamiseni rinnapiimaga varustada, aga nüüd on see kahjuks võimatu.

Ma tegelikult mõtlesin, et ma seda koledat teemat rohkem Internetis ei puuduta, aga nagunii hakatakse uurima, et kuidas siis nii juhtus, et piim järsku otsa sai, kui ma plaanisin tublilt pumbata nii kaua, kui võimalik.

Jätka lugemist