Ma pean kirjutama

Niisiis, täna oli see päev, mil oli aeg Mia huuleõmblustest niidid eemaldada. Suundusime juba ei tea mitmendat korda Miaga Mustamäe haiglasse. Sõitsime liftiga üheteistkümnendale korrusele ja arutlesime muuseas, et kummale poole võis see ruum jääda, kuhu me minema pidime… Aga rohkemaks juurdlemiseks polnudki põhjust, sest õde ootas meid juba liftide juures. Suundusime kabinetti ja õde andis arstile telefonitsi teada, et beebi on kohal. Meil on siiani Mustamäe haiglaga kokkupuutumisel nii palju positiivseid kogemusi olnud. Suhtumine on iga kord olnud selline, nagu oleksime ammu oodatud kallid külalised 😀

Jätka lugemist

Kõige õudsam päev

Nagu plaanitud, viidi meie Miake hommikul kell 8 ära. Ivo oli selleks ajaks juba haiglasse jõudnud ja sai ka koos minuga Miale enne selle raske katsumuse algust musid ja paid teele kaasa panna.

 

Kui laps viiakse ära…

Ma olin arvanud, et lapse operatsioonile viimine ja seejärel ootamine on see kõige-kõige raskem aeg ja pärast seda saab ainult kergemaks minna. Selles osas eksisin ma küll rängalt. Jätka lugemist

Pakime kohvrit!

Me otsisime täna kohvri välja, sest kohe-kohe tuleb hakata haiglasse asju kaasa pakkima. Kohvri nimelt sellepärast, et täna pooleks päevaks Miaga maale minnes sain ma aru, et neid asju, mida igal ajahetkel hädasti vaja võib minna, on ikka päris palju.

Oh, seda nalja! Nimelt selgus, et ma olin Miaga pärast tema sündi koju jõudes unustanud pool kohvrist lahti pakkimata (Mia saab, muide, kohe-kohe juba neljakuuseks)!

Jätka lugemist