“Kodutunde kandidaadid”

Oma eelmise postituse peale sain palju vastukaja ja tunti ka muret, kuidas me siin “Kodutunnet vajavas majas” elame ja toimetame. Ise ma ju selle fraasi teksti poetasin!

Päris nii see tegelikult pole, et nüüd oma suure perega elamegi väikses külmas urkas ja nii jääbki.

Maja soetasime me 2 aastat tagasi hilissügisel/talve hakul ja ostsimegi teadlikult sellise, millel oli ehitus pooleli. Nii on laenukoormus väiksem ja ise tasapisi tehes tuleb soodsam. Algul me ei plaaninudki kohe sisse kolida, arvasime, et paar aastat tuleb ikka nokitseda, et maja natuke elamiskõlblikum saaks. Kõige suurem miinus ongi kanalisatsiooni puudumine. Lastega on neid nõusid ja pesu ja vannitamisi ikka üksjagu. Juba maja ostes teadsime ja arvestasime sellega, et siia alevikku rajatakse lähemate aastate jooksul ühine vee- ja kanalisatsioonivõrgustik. Praegu selle ehitamine juba käib ja detailplaneeringu järgi peaks valmis saama järgmise aasta sügiseks.

Meie aga igatsesime nii väga maale, oma aeda ja privaatsust, et ei jaksanud ära oodata. Nii kolisimegi end kohe esimesel talvel majja sisse.

Kohe algul esimese asjana vahetasime ära põrandad, sest need olid nii kehvas seisus, et põrandalaudade vahelt vihises jäine tuul alt üles. Siis oli juba täitsa inimik elada. Kuna teine korrus oli välja ehitamata, siis trepiaugu katsime talvel penoplastiga, et toasoojus ülevalt välja ei läheks. Just – trepiaugu, sest treppi ei olnud, üles sai ainult redeliga.

Päris pikka aega kasutasime vett kraaniga kanistritest, mida tanklates täitmas käisime. Biokäimla sisu käisime tühjendamas oma linnakorteri wc-sse. Kogu laste vannitamiseks, nõude ja pesu pesemiseks vajamineva vee tassisime koju suurte kanistritega. Aga ise olime ja oleme õnnelikud!

Aga me ei istu käed rüpes ega oota Kodutunnet appi, vaid teeme ja nokitseme igal vabal hetkel midagi. Muidugi enamasti Ivo teeb ja mina taltsutan lastekarja 😀

Tänaseks on meil teine korrus soojustatud, trepp ehitatud, vundamendi soojustus kohe-kohe valmis saamas, vesi voolab majja ja majast välja, maa all on väike reoveemahuti (aga tõesti imeväike. Ei tundunud mõttekas suurt panna kui aasta pärast avatakse üldkanalisatsioon), pesu ja nõusid saame pesta masinatega. Sooja duši all saab käia. Puudu on vannituba. See tuleb maja juurdeehitusse, mille ehitamiseni pole järjekord veel jõudnud. Hetkel on meil kööki lükandseina taha ehitatud väike pesunurk. WC-ks on endiselt biokäimla (toas, mitte õues), aga enam ei pea kuskile sõitma, et seda tühjendada, vaid läheb reoveemahutisse. Praegu vesiklosetti ei pane, sest muidu on see väike reoveemahuti vähem kui nädalaga täis.

Nüüd “elame” kogu perega teisel korrusel ja esimese korruse magamistuba seisab tühjana. Varem magasime meie Ivoga all ja Mia oli meie toas, kuna oli veel väike. Siis muutus Martin ka uuesti “väikseks” ja tahtis ka tagasi emme-issi tuppa, kuigi tema tuba teisel korrusel on valmis ja lausa pool aastat kõlbas Martinil seal ka elada. Siis sündis Joosep ja nii me elasime viiekesi meie pisikeses esimese korruse magamistoas pead-jalad koos, sest suuremad ei tahtnud kuidagi teisele korrusele kolida.

Nüüd hiljuti tegime me kavala käigu ja kolisime ise teisele korrusele. Plaan läks läbi ja lapsed tulid muidugi järgi. Martin magas algul madratsiga meie voodi kõrval, aga juba kaks viimast ööd on ta soostunud oma toas oma voodis ööbima. Mõnda aega harjutame niiviisi lapsi teisele korrusele ja varsti kolime ise oma magamistuppa tagasi. No vähemalt nii näeb tegevuskava ette – näis, kas läbi ka läheb 😀

Muidugi ei lõppe tööd veel niipea – selleni, et öelda “Maja on nüüd valmis”, kulub ikka palju aastaid. Hetkel on palju ehitusmaterjali juba hoovi peal oma järge ootamas. Kui algul arvasime, et ehitustempo kiirust hakkab määrama rahakott, siis tegelikult on vastupidi – ehitusmaterjalid seisavad ja ootavad töökäte järjekorda. Ivo ju üksi teeb – töölkäimise ja kolme lapse kõrvalt on see ikka pisut aeganõudvam kui ehitusbrigaadil 😀

Ja Kodutunnet ei taha appi, me oleme häbelikud ja ei taha telekasse 😀

2 thoughts on ““Kodutunde kandidaadid”

  1. Jah, nii on. Aega jääb napiks. Meil ka abikaasa ise üksi ehitanud töö ja pereelu kõrvalt. Ostsime 2 aastat tagasi vana maja ja asusime renoveerima. Selle aasta aprillis saime sisse kolida aga ka veel palju teha.

  2. Kuigi teie seda kindlasti peaksite saama. Teie seda lausa vääriksite. Mitte nagu mõni teine pere kes sealt on läbi käinud. Kõik vaatavad ja tunnevad kaasa aga ühe pere lapsed, kes on kodutundes käinud, on lapsed kes teisi koolis kiusavad. Häbi neile elu lõpuni. Ühiskond aitab neid aga kuidas nad tasuvad

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s