Kuhu see raha siin majas kulub?

bank-notes-bills-blur-164493.jpg

Ma teadsin küll, et see maja valmissaamine on mitmete aastate jagu töö ja raha panustamist, aga ma hinges vist lootsin enamat, sest ma olen nii pettunud, et sel aastal ei saagi vannituba valmis.

Heh, muidugi ma teadsin, et ei saa, aga ma lootsin, et äkki läheb õnneks… Ma ise ka imestan, et ma seda lootsin, sest ma olen sedasorti inimene, kes kõik asjad, mida vähegi planeerida annab, planeerib viimse detailini ära. Mul on eelarvegi alati kaks aastat ette planeeritud.

Tegelikult andis unistustele väikse põntsu see, et ma ei saa veel tööle minna, kuigi Mia saab sügisel pooleteise aasta vanuseks ja võiks ju tasapisi sõimega harjuma hakata. Tuli välja, et Kohila vallas pole üheski lasteaias sõimerühmasid. Vald küll kompenseeriks erahoiu sellises suuruses, et enda kanda jääks ainult lasteaiatasu suurune summa, aga me otsustasime, et olen veel aasta kodus, sest nii väikesele lapsele pole pidev keskkonnavahetus hea (algul harjutada hoiuga, aasta pärast lasteaiaga).

Kuna ma pidin Martini kõrvalt tagasi tööle minema juba siis, kui ta oli 9-kuune, olen ma seekord rõõmuga natuke kauem kodus.

Tegelikult olingi ma meie eelarve sellise arvestusega teinud, aga ju ma siis alateadlikult lootsin lotoõnnele 😀 Kuigi me eriti lotot ka ei osta (äkki peaks?)

See kõik tähendab loomulikult seda, et paari kuu pärast lõppeb minu vanemahüvitis ja me peame aasta aega minu palga võrra väiksema summaga toime tulema. Toime tuleme me kenasti, aga ehitada sellise eelarvega kahjuks ei saa. Jah, me ohverdame selle ühe aasta ja jätame oma kodu valmimise ootele.

Paari kuu jooksul plaanime siiski ehitada trepi kahe korruse vahele, soojustada teise korruse ja teha Martini toa valmis. Ta nii ootab!

Aga kuhu meil siiani raha on kulunud? Kas/miks me pole juba midagi ehitanud?

Niisama ringi vaadates jään ise ka mõtlema, et “appi, kuhu see raha siis kadus?”.

Tegelikult on muudatused toimunud tasapisi – nii, et ise ei märkagi. Kui ma nüüd hakkan seda maja meenutama, milline oli ta siis, kui me enne ostmist vaatamas käisime ja milline praegu, siis on erinevus ikka väga tuntav.

Paaril esimesel kuul kulus kogu vaba raha lihtsalt tavalistele majapidamisesemetele – põrandaharjad-mopid, mõned köögitarvikud, puhastusvahendeid-lappe-nuustikuid, paar patja-tekki, kardinaid (algul pendeldasime kahe kodu vahet ja pidime osa asju juurde ostma). Veel mitu valvekaamerat, liikumisanduritega valgusteid ja muid lampe. Algul olid need hädavajalikud, sest me polnud ju iga hetk ise kohal.

Oh, kindlasti ununes midagi, aga tol ajal sai iga päev ulmesummadega poest väljutud 😀

 

Järgmistel kuudel üritesime oma uues kodus olemist mõnusamaks muuta, millele kulus taas siia ja sinna erinevaid summasid, seekord suuremaid…

Ostsime aiakiigu, omale voodisse madratsi (vana voodi ehitas Ivo ise ringi), elutoasektsiooni, terve esimese korruse põrandad, pesumasina, palju kaableid, torusid, pahtleid, rulle, segusid, värve, pahtlilabidaid, naelu, kruvisid…

Ja aiatarvikuid MULLE! Igasugu rehitsejaid, aiakindaid, seemneid, kastekannusid jne. See aed… Võiks ju ootele jääda, aga ma ei saa, näpud sügelevad 😀 See oli minu unistus!

Transpordi peale kulub ka iga liigutusega suuri summasid.

Esimese asjana lisandus muidugi püsikuluna Martini lasteaed! Kuna see on 15 kilomeetri kaugusel, siis viimine-toomine on iga päev kokku juba 60 km. Ivo töö on aga Maardus, kuhu on siit samapalju maad, nagu oli Põhja-Tallinnast. Paraku ei ole lasteaed ja Ivo töö ei samas suunas ega samadel aegadel, seega neid transpordikulusid kuidagi ühildada ei anna. Kulud autokütusele tõusid kolmekordseks. Linnas kulus 100 eurot kuus, aga nüüd on 300 vältimatu…

Algul kolisime natuke mööblit, tellisime killustikku ja küttepuid. Ilmselt aimate ise ka, et need teenused pole just odavad 😉

Aga siit kohe teema – kui palju maksab üks pisike laste liivakast? Mina vanasti naiivsena arvasin, et tasuta on 😀

Nüüd hakkasin taipama, et liivakast polegi neljast suvalisest lauast kokkulöödud piire. Ja see liiv – see on lausa eraldi teema! Materjal läks ehituspoes maksma 30 eurot. Töökulu ei tea, kuna Ivo ehitas ise 😆

Aga see liiv! Liiva müüakse umbes 8 eurot tonn. Meile lähekski umbes tonn, sest me peame liivakasti alla jäävat pinnast natuke süvendama, et ei tekiks muda. Meil on nimelt hästi pehme ja vajuv pinnas, paksu mullakihiga.

Mõnes soodsamas kohas on tonn liiva isegi 6-7 eurot. Oi-oi, aga TRANSPORT maksab kuuskümmend! Kõige lähemast karjäärist!

No ma ei tea… Osta või oma veok, kui siin suuremaks ehitamiseks läheb 😕

 

 

Jälgi minu blogi Facebookis

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s