Meil käis üks külaline

 

Meil käis ükspäev külaline. Tegelikult polegi külaline õige sõna. Meie juures käis Kadi – üks minu tuttav juba hästi ammusest ajast, kes nüüd töötab Londonis rasedusjärgse õena ja käib värskete beebide peresid abistamas, et nende igapäevane argirütm ei peaks beebi tuleku tõttu kannatama ja ema saaks pärast beebi tulekut paremini kohaneda.Ka tegeleb Kadi beebimassaži ja muude teemadega, mis puudutab väikesi ilmakodanikke.

Kadi tuli korraks Eestisse käima ja korraldas siin hulga koolitusi ja perekülastusi, aga meie olime see õnnelik pere, kellele ta otsustas kinkida lausa terve päeva oma hinnalist aega koos väärtuslike teadmiste jagamisega.

Tol hommikul, kui Kadi tuli, olin ma natuke pabinas, et tuleb nii vara – lubas tulla kella 8 ja 9 vahel, aga saatis smsi juba enne kella kaheksat, et kuhu täpselt tulla. Ivo läks alles Martinit lasteaeda viima ja Kadi oligi juba meil ukse taga. Ajasin kiirelt riided selga, ise ruttasin tagasi magamistuppa, sest Mia oli sinna mind ootama jäänud. Kadi oli maru rahulik, käis, pesi veel käed ära, ilma traditsioonilise külaliste küsimuseta, et „kus on WC?“ või „kus ma käsi saan pesta?“, ja mulle see just nii meeldis. Muide, hiljem sellele päevale tagasi mõeldes, on mul just hea meel, et ta nii vara tuli – mu päev oli palju produktiivsem 🙂 Tavapäraselt oleksin muidu pool päevast voodis pikutades ära raisanud.

Kadi ütles, et annab meile lihtsalt päeva vabaks, nagu ta tegelikult oma igapäevatöös teebki.  Ta küsis, et kuidas meie tavaline päevarutiin muidu oleks. Rääkisin Mia toitmistest, magamistest, eripäradest toitmisel ja hoidmisel ja mainisin, et kuna ta nii lahkelt pakub, siis meil oleks paar käiku linnas ja äkki saaks meile väikse uinaku ka võimaldada. Ta vastas, et täpselt selle jaoks ta oma päeva meile võimaldaski.

Tegelikult meil Ivoga eriti magamiseks aega ei jäänudki. Me algul natuke üritasime küll – pikutasime, jutustasime niisama, aga und ei tulnud. Kadi sai samal ajal Miaga ülihästi hakkama, nii, et meil ei tulnud mingit murekübetki hinge, kui läksime linna peale omi asju ajama ja jätsime oma kullast kallima vara koos koduvõtmetega Kadi hoole alla.

Kui tagasi jõudsime, oli Kadi ka just Miaga õuest kärutamast tuppa jõudnud, sest Mial hakkas söögiaeg lähenema. Nad olid jalutuskäigul poest läbi käinud ja Kadi oli ostnud Martinile ka väikese üllatuse. Ta rääkis, et tihti unustavad katsikulised ja muud lähedased ära suuremad lapsed, kes vääriksid tegelikult uues olukorras hoopis kõige rohkem toetust, sest väikest beebit tähelepanu ei huvita ja kingitustest ta hoolida ei oska, aga suuremad lapsed on hoopis need, kes seisavad beebi perretulekul suure elumuutuse ees ja peavad selle tunnete virrvarriga ise hakkama saama ja tublid olema. Väga õige tähelepanek ju!

Siis andis Kadi meile põhjaliku beebimassaži koolituse, samasuguse, nagu ta teistele vanematele oli grupina korraldanud. Ta oli seda tehes tõsiselt asjalik ja proffesionaalne. Ilmselgelt ei teinud iseendale allahindlust selle arvelt, et ta oli meie privaatses kodukeses, mitte suures koolitusruumis – ikka selgitas kõike põhjalikult, miks miski vajalik ja kasulik on, miks miski kahjulik on, ja lasi minul endal ka nuku peal rohkem koordinatsiooni nõudvaid massaaživõtteid järgi teha. Ja kui aus olla, siis niimoodi jäid need mulle tegelikult palju paremini meelde ka.

Tänu Kadile sain järjekordselt kinnitust, kui hea ja toetav ja hooliv mees mul ikka on. Nii mõnegi harjutuse puhul mainis Kadi, et “vot see on stressis emadele, aga sellise stressiga teie peres ilmselgelt tegemist ei ole/tule…”. Ja selle eest, et ma ikka puhata ja mängida saaksin, hoolitseb Ivo tõesti täie tõsidusega ❤

Ja paar kasulikku näpunäidet, mille saime Kadiga niisama päeva jooksul lihtsalt suheldes…

Johnssonsi beebipuuder on halb. Tegelikult on ka. Ma olin ise juba ammu oma kätel tundnud, et pärast selle puudri kasutamist olid need nii kuivad, nagu pahtli lihvimisel… Aga polnud ilmselgelt endale veel teadvustanud, et oma vastsündinud beebi õrnale nahale tahaksin ma seda veel vähem panna. Muide, me koos jõudsime järeldusele, et see puudripudel on küll väga mõistlik lahendus, seega valasime selle beebipuudri välja ja asendasime tavalise kartulitärklisega. Tänaseks, mil oleme juba mitu päeva puudri asemel tärklist kasutanyd võin juba kogemuse põhjal kinnitada, et see tõesto ON beebi nahale parem!

Teine asi oli vannilisandid. Ma polnud muide kunagi kuulnud, et beebile on kõige paremaks  nahahoolduseks panna vanni rinnapiima. Mitte kasutada mingeid kreeme ega beebiõlisid. Kuna minul rinnapiimapuudust ei olnud, siis proovisime selle muidugi õige varsti järgi. Ja teate, see on tõesti hea! Saladuskatte all avaldan, et panin ka endale seda vannivette ja see on maailma parim nahakoorija! Mul langesid kõik vanad rakud nahalt maha ja mu nahk oli pärast vanni sama pehme, nagu beebil!

Kindlasti oskaks Kadi veelgi selliseid jooksvaid tarkusi jagada, aga meil tulid just need asjad lihtsalt juhuslike vestluste käigus välja.

Meie oleme igatahes väga tänulikud Kadile, et ta valis meie pere välja, et selline äge päev meile pakkuda.

Kadile – nii hea oli Sind üle pika aja näha! Sa oled nii super!

 

 

Jälgi minu blogi Facebooki lehel https://www.facebook.com/mairikakirjutab

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s