Kuidas meil Miaga läheb?

Viimasest ultrahelist ja raseduse lõpusirgest ja lapse toitmisvahenditest 😉

Ultrahelis

Eile oli meil taas ultraheli.Selgi korral oli Ivo minuga visiidil kaasas. Ultraheli tegi seesama arst, kes meiega tegeles, kui Mia lõhed avastati (Sirle Randoja, kes on ka Pelgulinna raseduskeskuse juhataja). Ta uuris, kuidas meil läinud on, kas kirurgi juures oleme juba käinud, kas oleme ise lapse tulekuks valmis ja kas meil on teada ja selge, mis pärast sündi toimuma hakkab. Meie poolt on kõik kõige paremas korras, mida ka arstile ütlesime. Pole enam tunnetki, et meie laps oleks kuidagi väga teistmoodi, kui teised lapsed. Me oleme lihtsalt teadmiseks võtnud, et pärast sünnitust tuleb meil minna lastehaiglasse, mitte jääda sünnitusmajja, ja see ongi esialgu ainuke erinevus tavalisest sünnist. Meil ei ole mingit hirmu, on ainult suur elevus ja igatsus oma tütrekest näha, teda kätel hoida, kallistada ja musitada.

Ultraheli kinnitas, et rasedusega on kõik kõige paremas korras. Eilse päeva seisuga oli täpselt 33 nädalat täis ja lapse suurus ja areng vastas sellele kenasti. Kui eelmisest ultrahelist oli meid kripeldama jäänud see lootevee mure – oli ju viimase piiri lähedal olnud, siis sel korral oli lootevee indeks juba pisut madalam. Minul langes küll väike koorem südamelt. Väga ei muretsenudki, aga pisut ikka 🙂

Arst küsis ettevaatlikult, et kas meid kuidagi häirib või pahandab, kui ta Mia nägu lähemalt uurib. Üldsegi mitte, hoopis vastupidi – ma küsisin, et äkki saab vaadata, kas tal on ka suulagi huulte vahelt nina alla välja tulnud, nagu tihti kahepoolsete lõhedega beebidel juhtub. Arst vaatas ja ütles, et Mia nina ja ninaalune näevad täitsa head välja, mis annab lootust, et lõhed ei ulatu väga sügavale. Kui nina hoiab oma kuju ja ei ole väga laiali valgunud, siis võib loota, et teda hoiavad paigal mingid koed – osa suulaest, kas pehme või kõva suulagi, võib terve olla. Muide, kui käisime 25. nädala paiku Šoisi juures, siis ka tema mainis, et nina kuju on kena ja annab pisut lootust, et mingi osa suulaest võib isegi terve olla. Seda oli muidugi rõõm kuulda, sest nii on suurem võimalus, et toitmine ikkagi õnnestub ilma sondi abita.


Juba lõpusirgel!?

Arst mainis järgmiseks kuuks uut ultraheliaega pannes, et KUI olete selleks ajaks juba sünnitanud, siis…

Uskumatu, et tõesti on asi juba sealmaal!

Mäletan, et kui Martinit ootasin, siis olin samal ajal omadega juba nii läbi, et ma lihtsalt nutsin aeg-ajalt, sest mul oli nii palju vaevasid ja piinasid ja ma salamisi lootsin, et sünnitan enneaegselt, et saaks piinadest varem lahti. Ma ei saanud end liigutada ilma, et kusagilt valutaks. Nahk oli nii pingul, et isegi paigal olles oli tunne, nagu istuks alasti kõrvenõgestes. Lapse liigutused tegid haiget, ribid valutasid, põis valutas, kopsud valutasid ja neis polnud hingamiseks ruumi – pidevalt oli lämbumistunne. Pikali ei saanud ma üldse olla, ei päeval ega öösel. Magasin istudes ja umbes veerand tunni kaupa. Mul olid jalgades kobarkrambid – näiteks võis samasse lihasesse kramp tulla ilma pausideta 7 korda järjest! Kõrvetiste vastu sõin iga päev spets rohtusid, sest tavalisi Renniesid oleks muidu juba pakk päevas kulunud…

Praegu aga tunnen ma end endiselt väga hästi ja jaksan liigutada, tegutseda, teen igapäevaselt trenni ja magan hästi. Isegi magusaisu, mis mind siin vahepeal kimbutas, on kadunud. Mia liigutused, võrreldes sellega, mis Martin mul kõhus korraldas, on nagu hellad paid. Ta liigutab küll tugevalt ja palju, aga ma pole kordagi tundnud, et see mulle kuidagi haiget teeks või ebamugav oleks. Mõnikord on ainult õige pisut tüütu, et Mia ei taha magada siis, kui mina üritan uinuda ja teeb sellist tralli, et tekib tunne, et mul kõht seest vahutab. Aga see on ka selline armsalt tüütu.

Oi, kuidas me igatseme Miaga juba kohtuda!


Toitmisvahenditest

Meil on kõik beebi tulekuks vajalikud asjad juba olemas ja valmis sätitud, ootavad Miat koju.

Kuna rinnast Mia ise sööma ei hakka, siis hakkab rinnapump suurt vatti saama. Martini ajast oli üks rinnapump juba olemas, aga soetasime teise juurde, sest kui meil oleks vaid üks rinnapump ja see peaks mingil hetkel üles ütlema, siis oleks küll korraks tõsine jama majas. Seega parem, kui meil kodus juba teine varuks on.

Olen selle kogemuse juba läbi teinud – Martiniga oli ka rinnaga toitmisel natuke raskusi (tekkis soor ja laps ainult karjus rinna juures, nõustumata sealt sööma), mistõttu sai rinnapump mingil perioodil meeletult vatti, 6-8 toidukorda päevas oli vaja välja pumbata. Ja siis ühel hetkel ütles pump üles. Vot seda ma enam kogeda ei taha, 8 toidukorda päevas KÄSITSI välja pigistada on ikka tõsine katsumus.

Seda, kuidas me väljapumbatud piima Miale manustama hakkame, me kindlalt veel ei tea. Võib-olla õnnestub pudelist toitmine, võib-olla mitte, ja tuleb hoopis sondiga toita. Sellepärast mõtlesime esialgu, et ei ostagi kohe neid spetsiaalseid toitmisvahendeid ära. Ükspäev hakkasin siiski uurima, et kust neid üldse osta saab, sest kui vajadus tekib, siis tuleks ju kiirelt kohe ära soetada. Sain niipalju targemaks, et huule- ja suulaelõhedega beebidele toodavad toitmisvahendeid kaks firmat – NUK ja Medela. NUKi lutid tundusid oma kujult nii veidrad, et ma ei kujutanud ausalt öeldes hästi ettegi, mismoodi see toitmine sellise lutiga välja peaks nägema. Samuti ei leidnud ma ühtegi kohta, kust neid lutte osta saaks, seega jäid sõelale Medela toitmisvahendid. Sain selgeks, et Eestis on väga vähe kohti, kus neid müüakse. Mina leidsingi ainult ühe koha – mediq24.ee.

Mis mind šokeeris, oli nende vahendite hind! Kui tavaline lutipudel maksab 5-6 eurot, kallimad ehk isegi kuni 10, siis needsamad Medela spetspudelid maksavad ÜLE 40 EURO ÜKS PUDEL! Lisakomplekt pudelilutte maksab samuti üle 40 euro. Ja kindlasti ei saa igapäevasel toitmisel, kus kõik toidukorrad tulevad pudelist, hakkama üheainsa pudeliga ja ühe komplekti luttidega. Pudeleid peaks juba algatuseks olema vähemalt 2-3 tükki.

Kusjuures, seesama Medela toodab ka tavalisi lutipudeleid, mille hinnad jäävadki sinna alla 10 euro kanti. On õiglane? Milline võrratu kullaauk tootjatele rahateenimiseks niigi õnnetus seisus vanemate ja nende laste pealt, kas pole?! Kui sul laps ikka vajab, siis sa lihtsalt ostad, ükskõik, mis need asjad maksavad.

Kuna aga meie ei tea, kas need asjad meil üldse kasutust leiaks, siis tundus natuke ulme kulutada ära mitusada eurot, lihtsalt igaks-juhuks. Uurisin natuke edasi, lootuses et äkki saab vajalikke toitmisvahendeid ka soodsamalt osta või äkki saab kuidagi arsti retseptiga soodustust nende ostmisel. Kirjutasin oma küsimused Naerulindude Facebooki lehele ja meililisti. Paistab, et Facebooki lehel on liikuvust ikka väga vähe, sest mu postitusele ei vastanud mitte keegi, küll aga tuli meilile hästi palju vastukaja. Enamus kirjadest olid lihtsalt toetusavaldused vanematelt, kellel samuti lõhedega lapsed peres kasvamas. Mitmel neist olid lapsed juba suuremad, seega ei osanud nad praeguse aja vahendite suhtes nõu anda.

Üks meilisaatjatest rääkis, et tema kahepoolsete lõhedega lapsele sobis toitmiseks justnimelt NUKi lutt, mille mina olin mõttes maha laitnud.

Teine pakkus oma toitmisvahendeid meile sümboolse summa eest müüa. Pudelid küll kasutatud, aga lutid päris uued. Tal olid olemas nii NUKi lutid kui ka Medela pudelid-lutid. Medela pudelid on sellised natuke keerukama süsteemiga, et neile käivad pudeli ja luti vahele veel väikesed membraanid või filtrid (ma ei tea, mis nende täpne nimetus on, aga nad takistavad piima tagasivoolamist lutist pudelisse), ka neid oli tal mitu tükki olemas. NUKile vist spetsiaalseid pudeleid ei olegi. Ma pole päris kindel, aga paistab, et need NUKi lutid käivad tavaliste lutipudelite otsa ja ilma selle tagasivoolu süsteemita. Muidugi võtsin tema pakkumise suurima rõõmuga vastu. Nüüd on meil vähemalt proovimiseks olemas mõlemad variandid ja saame katsetada, kas ja mis paremini sobib.

Ka kirjutas mulle üks endine pikaaegne kolleeg, kellel samuti huule-suulaelõhega tütreke kodus kasvamas. Ka temal on seisma jäänud mõned Medela toitmisvahendid ja pakkus, et saab need meile loovutada, sest endal ei lähe enam tarvis.

Ma olen tõesti ääretult tänulik kõigile, kes mu kirjale reageerisid. Mul on hea meel, et inimesed on nii toetavad ja abivalmid!

 

 

Jälgi minu blogi Facebooki lehel https://www.facebook.com/mairikakirjutab

Advertisements

7 thoughts on “Kuidas meil Miaga läheb?

  1. See eriline maailm ongi paraku kallis.
    Minu erivajadusega lapse lusikas maksab 300eurot ja saadaval ainult USAs.
    Ja kui see peaks katki minema…

    Jõudu ja jaksu teile! 🙂

  2. Jõudu ja jaksu teile pisikese kasvatamisel! Kui tohib, siis küsiksin huvi pärast, kui palju teil looteveeindeks oli, et loeti viimase piiri peal olevaks?

  3. Te olete nii fantastilised vanemad oma lastele, loen ja heldin südamest! Mia sünni lugu oli nii ilus ja nii vahva on lugeda, kui hästi ja põhjalikult te olite selleks valmistunud. Võrratu!

    Lutipudelitest: usun, et asi ei ole pahatahtlikus nöörimises, vaid lihtsalt selles, et tootmises on kogused tavalutipudelite omadest nii palju väiksemad (seega ka tootmiskulud märkimisväärselt suuremad) ja toote väljatöötamisele kulunud ressursid lihtsalt jagatakse ära palju väiksema hulga tarbijate vahel kui tavaliste pudelite puhul. Kurb, et see nii on, aga mõnes mõttes küllalt loogiline ka.

    • Eks ma saan selle hinna kujunemisest ise mõistusega aru ka, aga see tundub kuidagi nii ebaõiglane, et suuremaid kulutusi peavad tegema just kehvemas seisus olijad. Muidugimõista ei ole see tootja asi, kas maailmas on asjad õiglased või mitte.
      Aitäh Sulle armsa kommentaari eest 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s